Sisukord

Eessõna Kui käes on kevad Pohlalehed Paiseleht Paakspuu Kalmus Palderjan Leesikalehed Islandi sammal Männikasvud Karulauk Nurmenukk Võilill Pihlakaõied ja -marjad Kõrvenõges Kortsleht Vereurmarohi Viirpuuõied ja -marjad Mailane Kui käes on suvi Käokuld Kummel Saialill Madar Raudrohi

Linnurohi Põldosi Maarjahein Salvei Teeleht Piparmünt Iisop Heinputk Nõmm-liivatee Naistepuna Pune Kolmisruse Pärnaõisikud Pajulill Veiste-südamerohi Sookail Üheksavägine Koirohi Linaseemned Kui käes on sügis Kanarbikuõied Kadakas Kibuvitsamarjad Tedremaran Varemerohi

Alati saadaolevad ravimid Aaloe Kasekäsn - mustpässik Kuusevaik Kuidas loodusande kasutada Taimede korjamine, kuivatamine ja hoidmine Kodusest ravitsemisest Kui haigus käes Astma Gripp Külmetushaigused Kevadväsimus Vitamiinid Veresoonte lubjastumine Südamehaigetele Vähk Soomussammaspool ehk psoriaas Närvivalud Seljavalu Liigesehaigused Muud valud Haavandid Rahustid Elutee Iseendast

Eessõna

Mida kauem loodust jälgid ja temaga suhtled, seda enam jõuad äratundmisele, kui keeruline ja inimesele mõistatuslik loodus on. Samas on kõik lihtne ja ratsionaalne, toimivad kindlad seosed, põhjused ja tagajärjed, mille avastamiseks teadlased peavad sadu katseid tegema, aga mida loomad tunnevad ja oskavad instinktiivselt kasutada.
Kes on näiteks karule õpetanud, et seedehäirete korral tuleb süüa karulauku, vigastuste puhul tohterdada ennast kuusevaiguga ja sipelgapesast otsida verd sulgevat sipelghapet?
Inimestel paraku niisugust loomupärast ravitunnetust enamasti pole, küll aga on nemadki aegade jooksul loomade tarkusest ühtteist omaks võtnud, samuti ajapikku hädade ja õnnelike juhuste kokkulangemisel mõndagi tarkust omandanud ning hiljem põlvest põlve edasi andnud.
Mulle kui vanale apteekrile on ammu selge, et vajame rohkem looduslähedust. Emake maa annab meile mitte ainult toitu, vaid ka tervist. Olen isiklikult kogenud ja usun, et loodusannid on asendamatud. Vaja on ainult neid tunda, õigel ajal ja õigest kohast koguda, nõuetekohaselt kuivatada, säilitada ja vajaduse korral ravim õigesti valmistada ning tarvitada.
Ja veel üks väga eluline tähelepanek - ilma usuta ei maksa looduselt abi loota ega otsida.
Käesolev raamat sai teoks tänu paljude inimeste soovile, et ma veel kord räägiksin loodusravist. Nii olen ma varem ilmunud "Koduapteeki" täiendanud uute kogemuste põhjal ja tutvustanud ravimtaimede kogumist aastaaegade järgi.
Sajandi lõpp paneb mind eriti muretsema, sest paljud eluohtlikud haigused, mis peamiselt on tingitud meie närvisüsteemist, pole mitte vähenenud, pigem vastupidi.
Apteegid on küll täis kalleid ravimeid, rahusteid ja uinuteid, kuid inimeste elupäevad aina lühenevad.
Paljud enam kasutatavad ravimid on - üks vähem, teine rohkem - kahjuliku kõrvaltoimega, mõjudes halvasti kas siis maole, maksale, vereloomele või närvisüsteemile.
Tuleks rohkem hakata tegelema haiguste ennetamisega ja viivitamatult pöörduda ohutu loodusravi poole.
Usun kindlalt, et pole haigust, mida ei võiks looduslike vahenditega ravida. Oleme kõik osake loodusest ning temata ei toimu midagi, ka tervenemine mitte.

Autor

Pohlalehed

Pohlamarjad ja -lehed on väärtuslikud ravimid. Pohlalehti tuleb talveks koguda pärast lumeminekut, siis on toimeaineid kõige rohkem ja lehed ei lähe mustaks.

Pohlalehti võtta 1 kl keeva vee kohta 1 sl, lasta 5-10 min tõmmata, jahutada ja juua 1/3 kl 3 korda päevas söögi alla neeru-, põie-ja reumaatiliste haiguste korral.

Pohlalehed, põldosjaürt, mõlemaid võrdselt 1 tl kaasi keeva vee kohta. Lasta 5 min tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval klaas päevas diureetikumina, uriini kogust suurendava vahendina. Alandab turseid.

Pohlalehed, kõrvenõgeselehed, piparmündilehed, kõiki võrdselt 1 tl klaasi keeva vette, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas päevas podagra, reuma ja närvipõletike korral. Puhastab verd ja kogu organismi.

Sellist teed võib juua nii noor kui ka vana, kel reumaatiliste haiguste tunnused. Tuleb juua pikemat aega, eriti sügisel ja kevadel.

Pohlalehed, kibuvitsamarjad, võtta mõlemaid võrdselt purustatud seguna 1 sl klaasile kuvale veele, lasta 15 min tõmmata, jahutada ja juua 1 kl päevas lonkshaaval. Aitab põievalude, külmetuse ja lastel põiepeetuse puhul.

Pohlamarjad ei vaja soovitust. Need on väga head samade näidustustega. Sisaldavad vitamiine (eriti C-vitamiini).

Paiseleht

Esimesena kevadel rõõmustab meid kollaseõieline paiseleht. Ka meie talve jooksul nõrgenenud organism leiab abi paiseleheõitest. Pärast õitsemist arenevad taime lehed, pealt rohelised, alt valgeviltjad, neid kogume juba talveks.
Lehed sisaldavad väärtuslikke limaaineid, mis on köha puhul röga lahtistava toimega, kasutatakse nii puhtalt kui segus.

Peenendatud paiselehti võetakse supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse 5 minutit tõmmata, jahutatakse ja juuakse 1/4 klaasi iga söögi peale. Aitab igasuguse köha, hingamisteede haiguste, kopsukatarri ja kõhulahtisuse korral. Kange tee sobib ka paistetuste ja põletike puhul kompressideks.

Paiselehe lehtede ja õite auru võib eduga kasutada bronhiidiga kaasnevate hingamishäirete puhul sissehingamiseks, kuum aur kergendab hingamist tunduvalt. Mõnel pool lisatakse inhalatsioonivedelikule veel teelusikatäis söögisoodat, see pehmendab veelgi hingamistegevust.

Paiselehti 2 osa, nurmenukuürti 1 osa, nõmm-liivateed 1 osa, teelusikatäis segu klaasi keeva vee kohta. Keela paar minutit, jahutada ja juua 1/3 klaasi pärast sööki. Aitab kurgu-ja hingamisteede katarride puhul. Pehmendab ja rahustab kogu hingamiskeskust ning tervet organismi.

Paiselehed, islandi käokõrv. Võtta võrdsetes kogustes 1 sl jagu klaasile keevale veele. Keeta 5 minutit, jahutada ja juua kopsuhaiguste, ka tuberkuloosi korral 1-2 klaasitäit päevas lonkshaaval. Maitse ja toime parandamiseks lisada mett.

Paakspuu
Koori kogutakse varakevadel, kuivatatakse. Värsket koort ei tohi seespidiselt kasutada, ajab oksele. Eelnevalt kuumutades või mõni kuu seistes sobib aga edukalt kasutada kõhukinnisuse korral. Võetakse l sl täis klaasile keevale veele, lastakse mõni tund seista, juuakse lonkshaaval 1-2 kl päevas. Abi on saadud maksa- ja sapihädade korral. Välispidiselt on aidanud mitmesuguste nahahaiguste, eriti kärntõve, peakõõma ja sügeliste korral.

Kalmus

Veekogude ääres kasvav mitmeaastane tugeva roomava juurikaga, mõõkjate lehtedega, vürtsika lõhnaga taim. Varakevadel või hilissügisel kogutakse juurikaid, mis puhastatakse, tükeldatakse ja kuivatatakse. Sisaldavad mitmesuguseid toimeaineid, mis ergutavad seedetegevust ja korrastavad ainevahetust. Rahvameditsiinis on edukalt käsutatud onkoloogias nii vesi- kui alkoholilahusena.

1 tl täis klaasile keedetud veele, juua 1/3 kl 3 korda päevas või 25-30 tilka tinktuurina. Võtta 10 päevaste ravikuuridena.

Minu kogemuste põhjal on pärasoole vähi korral abi või vähemalt kergendust saadud kalmusejuurte ja tedremaranajuurte seguteest.

Võtta võrdsetes kogustes 1 sl täis klaasile keevale veele, juua lonkshaaval 1/3 klaasi 3 korda päevas enne sööki pikema aja jooksul.

Veel on kalmusejuurtest abi saadud maksa ja sapiteede haiguste korral. Siis lisada teele veel kummeliõisi, mis vähendab kalmusega kaasnevat iiveldustunnet. On kasutatud ka kalmusejuurepulbrit 1 g 2-3 korda päevas samade tervisehäirete korral.
Kroonilise kõhukinnisuse korral mitmesuguste haiguste puhul on hästi aidanud segatee linaseemnetega.

Võtta võrdselt 1 sl täis klaasile keevale veele. Lasta 3-4 tundi seista ja juua 1/2 kl 3 korda päevas enne sööki.

Palderjan

Harilik palderjan on vist kõikidele tuntud või vähemalt on teada selle rahustav toime. Kasvab niisketel heinamaadel ja madalamatel looduslikel aladel. Ravimina kasutatakse peamiselt taime juurt, mida kogutakse kevadel või sügisel, suvised juured on toimeainevaesed. Palderjani on soovitav kultiveerida, kuna looduslik palderjan on sügisel raskesti äratuntav.
Palderjan on keemiliselt enam- vähem uuritud ja sisaldab kuni 1% eeterlikku õli, milles mitmeid vajalikke rahustava toimega ühendeid - palderjanhappeid -, mis mõjuvad enamikule tarvitajatele rahustavalt.

Võetakse 1 tl palderjanijuure pulbrit, klaas keeva vett, lastakse 15 minutit tõmmata ja jahutatakse. Juuakse lonkshaaval 1/4 klaasi 2-3 korda päevas mitmesuguste erutuste, unetuse, südameneuroosi ja seedeelundite spasmide puhul.

Apteegist on saada mitmeid palderjani preparaate, nagu tinktuur, südametilgad (koos piibelehetinktuuriga), Zelenini tilgad, valokordiin, korvalool, kardiovaleen jm.
Palderjani on rahvameditsiinis kasutatud ka ürdina (taim tervenisti), mida kogutakse õitsemise ajal. Kuivatatakse ja tehakse rahustavat teed (ka mitmeid seguteesid).

Palderjaniürt, piparmündilehed. Võtta mõlemat võrdsetes kogustes 1 tl täis segu klaasi keeva vee kohta. Lasta mõni minut tõmmata ja jahutada ning juua klaasitäis päevas närvi ja südametegevust rahustava vahendina. Aitab ka laste seedehäirete puhul ning on soovitav neile, kes puhast palderjani tema terava lõhna ja maitse tõttu ei talu.

Palderjaniürt, koirohuürt. Mõlemaid võrdsetes kogustes 1 tl täis segu, klaas keeva vett, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ning juua lonkshaaval 0,5-7 kl päevas. Aitab parandada mao ja soolte peristaltikat, vähendab kõhugaase.

Leesikalehed

On tuntud kui põie- ja neerupõletiku vastane ravim. Kuna leesikalehed sisaldavad palju parkaineid, ei või selle teega liialdada (tekitab valu neerudes ja isegi ummistust neerukudedes). Mitte rohkem kui klaasitäis päevas.

1 tl peenendatud lehti panna keeva vette, keeta 5 min, jahutada ning juua 1/3 klaasi kolm korda päevas (tühja kõhuga). Kuur vältab 10 päeva, siis pidada mõni päev vahet ja korrata vastavalt vajadusele.

Leesikalehed, pohlalehed, mõlemaid võrdselt 1 tl klaasile keevale veele, lasta 5 min tõmmata, jahutada. Juua põiehaiguste ja reuma korral klaasitäis päevas. See teesegu on esimesest soovitusest organismile sobivam.

Leesikalehed, kummeliõied, mõlemaid võrdselt. 1 tl segule Valada peale klaas keeva vett, lasta jahtuda ja anda lastele neeru- ja põiehädade puhul (I sl 3- 5 korda päevas). Sagedase urineerimise ja selle valulikkuse korral on teesegu hea.

Leesikalehed, kadakamarjad. Taas võtta mõlemaid võrdselt 1 tl klaasile keevale veele. Pärast viieminutilist tõmbamist jahutada ja juua klaasitäis lonkshaaval. Mõjub hästi meeste põie- ja eesnäärmehädade korral.

Leesika- ja petersellilehed võtta võrdselt (1 tl + klaas keeva vett). Lasta 5 min tõmmata, jahutada ja juua neil, kel on uriinipeetus. Tarvitamisel uriini hulk suureneb, kõrgeneb neerude ja südame tegevus.

Islandi sammal

Kasvab tavaliselt kuivades palumetsades. Korjatakse taime maapealset osa, kuivatatakse vilus. Droog sisaldab toimeainena lihheniini ja kasutatakse edukalt kõikide hingamishaiguste korral. Aitab hästi krampliku köha ja bronhiidi ning vaevuste puhul kopsudes. Ka tuberkuloosihaigetele on aidanud. Tal on kattev toime limaskestadele võetuna 1 sl täis klaasile keevale veele, juues pärast iga toidukorda 1/3 klaasi. Veel tõhusamalt on aidanud koos männikasvudega võrdsetes kogustes valmistatud keedis. Mida pikemalt on kasutatud, lisatud veel mett, on saabunud tervenemine. Sama seguga inhalatsioon õhtuti kergendab olukorda. Islandi sammalt on edukalt kasutud ka sooletegevuse häirete ja mao lõtvuse ning isutuse korral.

Männikasvud

Mais, kui mändidel on noored paarisentimeetrised kasvud, lõigatakse maha nende vaigused otsad (mille kattelehed pole veel avanenud) koos mõnemillimeetrise oksaotsaga. Need eeterlikke õlisid, vaike ja palju muud raviks väärtuslikku sisaldavad kasvud kuivatatakse kiiresti. Võetakse 1 sl täis männikasvutõmmist klaasi keeva vee kohta, lastakse 40 min tõmmata ja juuakse lonkshaaval pärast sööki 1 klaasitäis päevas köha ja bronhiidi puhul. Sissehingamiseks võetakse üks peotäis männikasve, valatakse peale klaas keeva vett, veeauru hingatakse sisse mõne minuti jooksul (mitu korda päevas). Pehmendab köha, astmahooge ja mõjub kõrgendavalt kopsu laienemise korral. Vann (milles keedetakse 1 -2 kg kasve) aitab reumaatiliste haiguste puhul, rahustab närvisüsteemi, annab rahulikku und ja peletab väsimuse.

Männikasvud, nurmenukuürt (mõlemaid võrdselt) 1 sl täis, klaas keeva vett. Lasta 10 minutit tõmmata ja juua pärast sööki 1/3 klaasi lonkshaaval kolm korda päevas. Soovitatav kopsuhaiguste korral. Aitab hästi köha, ka laste läkaköhahoogude korral, kergendab tuberkuloosihaigetel hingamiste Vähendab öist higistamist ning parandab enesetunnet.

Männikasvud, mereadru. Võtta mõlemaid ümmarguselt kilo, valada üle keeva veega, lasta 15-30 minutit tõmmata siis jahutada ning kurnata vannivette.

Selliseid hästi kuumi vanne tuleks teha nädalapäevad radikuliidi ja mitmesuguste närvipõletike korral. Ka podagra ja luuvalude puhul on saadud abi. Südamehaigetel jätta südame piirkond vanniveest välja, teisisõnu teha istevanne.

Karulauk

Niisketel heinamaadel ja hõredas võsas kasvav liilialine on üks esimesi kevadekuulutajaid. Maikellukestega sarnased lehed tulevad välja piklikust sibulast, mis on ümbritsetud valgetest läbipaistvatest nahkadest. Vars sile, heleroheline, koos õiega kasvab 30 cm kõrguseks. Tugeva küüslaugulõhna tõttu kutsutakse teda metsikuks küüslauguks (see väldib segiminekut maikellukese ja mürgiste sügiskrookustega).

Talveunest ärganud karu sööb seda, et puhastada oma seedeelundid ning peletada loidus organismist.
Karulaugu tarvitamisel väheneb kolesteriin veres ning kui karulauku ja küüslauku süüakse, esineb vähem südame- ja veresoonkonna haigusi.
Välispidiselt võib karulaugu mahla kasutada mädanevate haavade ja nohu raviks.
Karulaugus esinevad toimeained, mis tõkestavad veres trombide teket, hoiavad ära infarkti ja insulti. Karulaugul on ka tugev anti biootiline toime. Seega hea viirushaiguste ning gripi profülaktikas ning ravis.
Varakevadel saab kogu taimest teha salatit, mis tugevdab organismi ning aitab allergiliste löövete korral.

Karulaugu sibulad koos lehtedega ja kuivatatud mailaseürt võrdsetes kogustes. 1 tl segu, klaas keeva vett, lasta mõni minut tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval klaasitäis päevas. Aitab pearingluse, vererõhu, unetuse, veresoonte lupjamise ja mäluhäirete korral.

Sama seguteed võib üle valada 40% alkoholiga, lasta paar nädalat soojas seista, vahetevahel loksutada. Võetakse 1 5- 20 tilka eelmainitud hädade korral.

Nurmenukk

Need kuldkollased kevadlilled on loodusele ehteks, mesilastele meeallikaks ja inimestele tervise anniks. Hariliku nurmenuku C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Nurmenuku juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Kogu taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust.

Võtta nurmenukuürti 1 tl klaasile keevale veele, lasta jahtuda ja juua 1/3 klaasi söögi peale 3 korda päevas. Enesetunne paraneb; hingamine, mis oli häiritud, normaliseerub; köhahood vähenevad; uni muutub sügavamaks ja rahulikumaks.

Nurmenukuürt, palderjanijuured, roomav madar. Kõiki võtta seguna 1 tl klaasile keevale veele, keela 5 minutit, jahutada ja juua 0,5- 1 klaas igal õhtul pool tundi enne uinumist. On täheldatud, et seepeale saab rahulikult magada, unenäod koovad ja rahu taastub. Seda teesegu peaks igati eelistama kõigile uinutitele.

Nurmenukuürti 3 osa, üheksavägiseõisi 1 osa. 1 tl klaasi keeva vee kohta, lasta jahtuda ja lisada 1 teelusikatäis mett ja noaotsaga söögisoodat. Juua soojalt 1/3 klaasi iga söögi peale kopsu- ja hingamisteede haiguste korral. Isegi kopsuvähi puhul on täheldatud kergendust ja paranemist.

Sellist teesegu on soovitav kasutada ka sissehingamiseks astma, bronhiidi, kurgukatarri, nohu ja südamekloppimise korral. Teha seda mitu korda päevas, alati värske teega.

Nurmenukuürt, pärnaõied, piparmündilehed. Kõiki võetakse klaasi keeva vee kohta võrdsetes kogustes 1 tl. Jahutada ja juua 1/2 klaasi vappekülma korral. Kehatemperatuur normaliseerub kiiresti.

Nurmenukuürt, nõmm- liivatee, männikasvud. Kõiki võtta 1 peotäis, valada üle keeva veega. Tekkiv aur annab kergendust hingamisteede haigustes; ka peavalu ja raskus peas väheneb.

Seda teed võib ka lonkshaaval sisse võtta kopsu laienemise ja hingamishäirete korral. Sama teesegu aitab samuti kuumalt vannideks ja mähisteks rindkerele õhtuti enne uinumist. Köha lakkabki ning uni muutub sügavamaks ja rahulikumaks.

Võilill

See tavaline umbrohi on kasulik taim. Valge, mõrkja maitsega värske mahl sisaldab mineraalaineid, vitamiine ja veel tundmata mõruaineid. Noori lehti ja õievarsi tuleb tarvitada värskelt, alates mõnest lehest või õisikuvarrest ja suurendades iga päev kogust kuni 10 varreni päevas. Sellest piisab, et meie veri saaks vajaliku konsistentsi (rahvakeeli öeldakse, et veri muutub vedelamaks).
Noored õievarred väldivad veresoonkonna haigusi, infarkti ja insulti. Võilille noored lehed sobivad salatiks, mis on hea kroonilise maksapõletikuga. Võilill aitab suhkruhaigeid. Diabeetik peab aeglaselt mäluma vähemalt 10 noort võilille õievart (seedimine algab juba suus). Võilill kaotab sügelemise allergikutel, parandab sammaspoolikuid ja lööbeid, maomahla teket ning puhastab magu, lahustab sapikive. On hea podagra, reuma, maksa- ja sapihaiguste puhul. Võililleõite siirup ei erine maitse poolest ehtsast meest, aga on neeruhaigetele sobivam kui mesi.

Kaks kuhjaga klaasitäit võililleõisi üle valada külma veega ja lasta aeglaselt keema tõusta ning jätta kaane alla üheks ööpäevaks seisma. Siis kurnata ja õied korralikult välja pigistada. Mahlale lisada 1 kg suhkrut ja pool kooritud sidrunit. Kuumutada email- või klaasnõus, kuni liigne vesi aurub ja tekib siirupisarnane vedelik, mida hoitakse väiksemates klaaspurkides ja tarvitatakse 1 teelusikatäis 3 korda päevas siinkirjeldatud haiguste korral. Lastele antakse lahustatuna soojas piimas, mis veelgi tõhustab toimet.

Veel sügisel võib võilillejuured välja kaevata, pesta, tükelda ja kuivatada. röstida ja peenestada ning valmistada nn kohvi (1 tl täis klaasile keevale veele). Juues igal hommikul klaas seda looduseandi, muutuvad ahenenud veresooned elastsemaks, veri voolavamaks, veresoonkonna häired normaliseeruvad ning südametegevus tugevneb. Minu kogemuste põhjal on infarkti põdenutel olnud silmanähtavad tulemused ning mõnelgi rännukaaslasel on elupäevad pikenenud tänu sellele lihtsale lillele.

Pihlakaõied ja - marjad

Pihlakas on lisaks silmailule ka väärtuslik vitamiiniallikas. Vanarahvas on pihlakaõisi edukalt tarvitanud kuiva köha puhul. Võetakse 1 sl täis õisi, klaas keeva vett. Lastakse mõni minut tõmmata, jahutatakse, lisatakse mett. Pihlakamarjad kuivatatakse talveks.

Pihlakad, pärnaõied (võrdselt) 1 tl täis klaasi keeva vee kohta. Lasta mõni minut tõmmata ja juua külmetushaiguste korral 3-5 korda päevas soojalt. Aitab hästi põie- ja neeruhädade korral.

Pihlaka, üheksavägiseõied, raudrohuürt (kõiki võrdselt) 1tl täis klaasi keeva vee kohta. Lasta mõni minut tõmmata, Jahutada ja juua 1/3 kraasi 3 korda päevas bronhiidi, köha, astma, hingelduse ja üldise nõrkuse puhul.

Kõrvenõges

Lehti korjatakse enne taimede õitsemist kevadel, siis on ravitoime kõige suurem ning lehtedel röövikukahjustusi vähem.

Tee valmistamiseks võtta 1 tl peenendatud lehti, klaas keeva vett (mitte keeta). Jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas päevas kui verd puhastavat vahendit. Organism vabaneb saasteainetest, muutume elujõulisemaks tänu C- vitamiinile ja rauaühenditele. Aitab migreeni, pearingluse, jõuetuse puhul ja toniseerib kogu ainevahetust. Nii on soovitav kõrvenõgeseteed juua 1 klaas päevas talvekuudel kõigil täiskasvanuil. Ka lastel, ent väiksemates kogustes. See tõstab isu ja aitab arengu puuduse korral.

Kõrvenõgese noored võrsed, musta sõstra noored kasvud. Võtta mõlemaid võrdselt 1 tl täis klaasile keevale veele, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaas päevas. Aitab veresoonte lupjumisel ja alandab veresuhkrut. Rahvameditsiinis on kasutatud hea eduga põie- ja eesnäärmepõletike puhul. Tõstab ka verehemoglobiini ja on üldtugevdav vahend.

Kõrvenõgeselehed, takjajuured. Võtta 1 peotäis kumbagi komponenti, valada peale liiter vett, keeta ja lisada pealoputusveele. Edendab juuksekasvu ja pidurdab juuste väljalangemist.

Kortsleht

Taim õitseb mais- juunis, siis on õige korjamise aeg. Rahvameditsiinis on kortslehte kasutatud naistehaiguste, südamenõrkuse, kehvveresuse ja furunkuloosi raviks.

Võtta 1 tl kortsleheürti, 1 kl keeva vett, lasta paar minutit tõmmuta, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis päevas.

Lastel kes vaatamata heale toitumisele on kidurad ja sageli haigestuvad külmetushaigustesse, juua seda 1 sl 3 korda päevas pikema aja vältel.
Kortslehe värsket mahla ja lehti kasutati välispidiselt haavade, eriti torkehaavade raviks.

Kortsleht, kõrvenõges, mustikalehed. Segada kõiki osi võrdselt 1 tl klaasi keeva vee kohta, lasta 5 minutit tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval üks klaasitäis päevas. Aitab veresuhkrut alandada ja puhastab verd. Sobib suhkruhaigetele üldravi tõhustamiseks.

Kortslehte 1 osa, kibuvitsamarju 4 osa. Võtta peenestatud teesegu 1 sl klaasi keeva vee kohta, keeta 15 minutit. Lasta jahtuda ja juua 1/3 klaasi 3 korda päevas. Aitab tugeva skleroosi korral vanemaid inimesi, ka südamenõrkuse korral.

Rahvameditsiinis on kasutatud minestuse ja langetõve puhul. Ka luumurrud pidid kiiremini paranema, kui tarvitada seda teed.

Vereurmarohi
Helekollaste õite ja oranzi mahlaga väärtuslik ravimtaim. Tänapäeval peetakse teda küll mürgiseks taimeks. Aga mõistlikul tarvitamisel on saadud väga häid tulemusi, eriti maksahaiguste korral.

Vereurmarohu ürti (värsket taime või kuivatatult) võtta teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, jahutada ja juua klaas päevas lonkshaaval. Maksahaigetel, eriti raskemate (kollatõve) vormide korral juua kuni 3 klaasi päevas, lisades mett.

Kahtlemata on vajalik seejuures arsti kontroll. On täheldatud maksatursete vähenemist ja sapitalitluse normaliseerumist. On tehtud kümnepäevaseid vaheaegadega ravikuure.

Vereurmarohuürt, kihuvitsamarjad, koirohuürt. Eelnevalt peenestatud teesegu võtta teelusikatäis klaasile keevale veele, keeta 5-10 min. Lasta jahtuda ja juua 1 kl päevas pikema aja vältel, vaheaegadega.
Rahvameditsiinis maksatsirroosi ja maksavähi korral.

Vereurmarohuürt, kõrvenõgeselehed. Võtta mõlemaid võrdselt, teelusikatäis segu klaasi keeva vee kohta (mitte keeta). Lasta jahtuda ja juua üks klaasitäis päevas lonkshaaval kümnepäevaste ravikuuridena ja nädalaste vaheaegadega pikema ajajooksul.

On hea vereloomele ja rahvas on kasutanud leukeemia (valgeveresuse) raviks. Aitab veresuhkru kõrgenemisel.
Värsket vereurmarohtu kasutada välispidiselt. Värske taime mahla pannakse käsnadele, soolatüügastele ning mitmesugustele nahakasvajatele (aitab korduval kasutamisel).
Vereurmarohu vannid on allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste vastu.

Võetakse 100 g ürti, kupatatakse 10 min ja lisatakse vedelik vanniveele. Tehakse tavaliselt 10 vanni, võib aga ka korrata.

Rahvameditsiinis on vereurmarohu keedis (1 tl värsket ürti klaasile keevale veele, jahutada) aidanud kae puhul - pannakse kompressiks silmadele.
Vereurmarohuga mitte liialdada, sest tegemist on tugevatoimelise ravimtaimega. On täheldatud valusid maos, maksas ja iiveldustunnet ning isegi krambitaolisi nähtusid.
Vereurmarohu leotisega (l kõva peotäis, 5 liitrit keeva vett) loputamisel pärast pesemist kaob haiguslik kõõm.
Viirpuuõied ja -marjad

Meil esineb mitmeid viirpuu liike, mille õisi ja vilju kasutatakse südamehäirete korral (sisaldavad glükosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini). Aitavad veel virvendava arütmia, neurootiliste vormide ja hüpertooniatõve korral.
Apteekides on marjadest valmistatud vedelat ekstrakti ja õitest valmistatud tinktuuri, mida võetakse 20- 30 tilka enne sööki ja vastavate näidustuste korral.
Õitsemise ajal korjatud droogi võtta 1 sl täis klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata. Jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis päevas südamekloppimise, vererõhu, pearingluse ning valude puhul otsmiku piirkonnas.
Edukalt võib kasutada viirpuu valmivaid vilju toorelt ja ka kuivatatult (teeks).

Viirpuuõied, veiste- südamerohi. Võetakse võrdselt 1 tl klaasile keevale veele, lastakse 5 min tõmmata ja jahutatakse ning juuakse lonkshaaval 1 klaasitäis päevas igasuguste neurootiliste haiguste puhul (südamekloppimine, värisemine, tasakaaluhäired, unetus, hirmutunne jne).

Viirpuuõied, nurmenukuürt, palderjaniürt. Võtta kõiki võrdselt, segu 1 tl täis klaasile keevale veele. Lasta 10 min tõmmata, jahutada ja juua 0,5 - 1 klaasi igal õhtul enne magamaminekut. Aitab unehäirete korral (maitse ja toime parandamiseks lisada mett).

Mailane

Harilik mailane on taevasiniste, väikeste kergesti pudenevate õitega taim, mida leidub kuivematel aladel, parkides, eriti tammede all. Juba vanad roomlased hindasid mailast kui väärtuslikku elupikendajat, mis pidi kaotama üleväsimuse, pearingluse, jõuetuse, aitama mälu ja puhastama meie organismi kahjulikest ainetest. Mailaseürti kogutakse õitsemisajal, kuivatatakse.

Teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta (mitte keeta). Jahutada ja juua pikema aja vältel lonkshaaval 1 klaas päevas.

Mailase kohta on ka seguretsept.
Mailaseürti 2 osa, kõrvenõgeselehti 4 osa, pihlakaõisi 4 osa. Võtta seda segu peenendatud kujul 1 tl, valada peale klaas keeva vett, keeta paar minutit, jahutada ja juua 1 klaas päevas lonkshaaval.

Aitab parandada ajutegevust (eriti trauma ja pika haiguse järel). Rahvameditsiinis närvinõrkuse ja tasakaaluhäirete korral.

Harilik mailaseürt, võilillelehed, nurmenukulehed, kõiki võrdsetes kogustes 1 peotäis. Hakkida värskelt ja süüa salatina vähemalt kord päevas 1 sl täis korraga.

Aitab hästi verd puhastada, taastab kevadel jõuvarusid ja inimlik rahu, mis kaduma kippus, saabub koos kevadega tagasi.

Harilikku mailaseürti 2 osa, üheksavägiseõisi 1 osa. Panna seda segu 1 klaasi keeva vee sisse, jahutada ja juua lonkshaaval 1 klaasitäis päevas.

Tõhus vahend mitmesuguste närvi- ja psüühiliste häirete puhul. Sobib lastelegi, kes õppetöös edasi ei jõua. Rahvameditsiinis on hea eduga kasutatud köha, kopsuastma, kopsu laienemise ja teiste kopsuhaiguste korral. Ka veresoonte lupjumisel on temast kasu olnud, veresooned muutuvad elastsemaks ja verd läbilaskvaks.

Järgneb siin ....Kui käes on suvi

Tagasi sisukorda